Valmis teedevaldkonna tööjõu kompetentsiuuring

08.06.2015

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) kaardistas värskes uuringus Eesti teedevaldkonna tööjõu hetkeolukorra, andis hinnangu tulevikuvajadusele ning analüüsis teedevaldkonna praktikantide, koolilõpetanute ja õppekavade vastavust ettevõtete ootustele.

Põhjalik uuring on esimene omalaadne, mis täidab teedevaldkonna pädevuse analüüsimises valitsenud tühimiku. Praeguseni puudus süvitsi minev ülevaade nii teedevaldkonna ettevõtetest ja töötajatest kui ka sellest, mil määral vastavad teedevaldkonna õppekavad ettevõtjate vajadustele.

Uuringust nähtus, et tööjõu tulevikuvajaduse prognoosimisel on ettevõtjad ettevaatlikud, sest teedevaldkond sõltub suuresti riiklikest tellimustest, mille kohta puudub täna selgus. Pikemas perspektiivis nähakse kõige teravamalt tööjõupuudust aga projekteerimise planeerimise ja juhtimise ametialadel ning liikurmasinate, ehitusmasinate ja eriotstarbeliste masinate juhtimises.

„Kuigi prognoosi kohaselt ei ole näha tööjõuvajaduse langust, kummitab teedevaldkonna õppekavasid madal täituvus, mistõttu on ka õppekohtade arv vähenenud. Lisaks kooliealiste noorte arvu üldisele vähenemisele võib üheks põhjuseks pidada ka valdkonna vähest atraktiivsust ja ebapiisavat teavitustööd,“ leidis uuringu projektijuht, TÜ RAKE analüütik Tarmo Puolokainen.

Suuri vajakajäämisi teedealase hariduse andmisel uuringust ei leitud. Nii Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli teedeehituse lõpetaja tase vastab üldiselt ettevõtete vajadustele. Siiski peavad ettevõtete esindajad õppemeetodeid liiga loengukeskseteks.

„Teedevaldkonnas on oluline praktiline kogemus ning ettevõtjate hinnangul võiks õppekava sisaldada rohkem ehitusobjektide ja karjääride külastusi, töövarjuks käimist, samuti võiks kaasata õppetöösse enam praktikuid,“ rääkis Puolokainen, lisades, et mitmekülgsed õppemeetodid avardavad kindlasti õppurite silmaringi.

Ebapiisavaks peetakse värskete koolilõpetajate dokumentatsiooni lugemise ja kirjutamise, samuti vene keele oskust. Lisaks leiti, et finantsnäitajate ja -juhtimise ning eelarvestamise teadmised on napid ning noorte juhtimisoskused ebapiisavad. Uurijate hinnangul tuleks siinkohal rakendada probleemipõhise õppe põhimõtteid, mis tooksid reaalse töösituatsiooni üliõpilasele lähemale.

„Teedeala on uurimiseks huvitav valdkond, kuna ka seal on üha olulisem uute tehnoloogiate tundmine, mis seab kõrgendatud ootused tööjõule ja pädevusele. Olukorra muudab pikemas perspektiivis keerulisemaks inseneride üleüldine põud tööturul ja kasin juurdekasv värskete lõpetajate näol,“ selgitas Puolokainen.

Asfaldiliidu esindaja Märt Puust lisas, et Tartu ülikooli RAKE põhjalik töö uuringu korraldamisel aitab oluliselt kaasa Eesti teedevaldkonna arengule. „Uuring loob eeldused teedevaldkonna tööjõu kvaliteedi tõstmiseks tänu paranenud koostööle ja teineteisemõistmisele ning annab võimaluse probleemidele süsteemsemalt läheneda,“ ütles Puust.

Teedeklastri projekti teedevaldkonna kompetentsiuuringu tegi Tartu Ülikooli RAKE koostöös Eesti Asfaldiliidu ning teedevaldkonna ekspertidega. Uuringut toetas EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tutvu uuringuaruandega Tartu Ülikool RAKE kodulehel või Teedeklastri kodulehel.

Lisainfo: Uku Varblane, Tartu ülikooli RAKE juhataja, tel: 737 6378, 521 4757, e-post: uku.varblane@ut.ee;
Märt Puust, Teedeklastri projektijuht, MTÜ Eesti Asfaldiliit, tel: 513 5336, e-post: mart.puust@asfaldiliit.ee.

mielenterveyden palveluja Minnesotassa http://apteekkifi.com/ laboratoriohoitaja teknikko palkka